Ajalugu
Gedeon Richter oli kõigest kahekümne kaheksa aastane, kui ta 1901. aastal ostis Budapestis Üllői tänaval paiknenud Kuldse Kotka (Arany Sashoz) nime kandva apteegi. Selliametist vabanenud ja muuseas Gyöngyösi frantsiskaanide gümnaasiumis sooritatud küpsuseksami järel apteekriks õppinud ambitsioonikas noormees asus innukalt tööle: suhteliselt kiiresti lõi ta uued ja tõhusad tooted. Loomsetest elunditest pärit organiteraapilised tooted olid erakordsed ka välismaal, sest selle ajani oli kõikjal ravitud üksnes taimedest destilleeritud rohtudega.
Kuldses Kotkas sisse seatud laboratooriumis käis tõsine töö. Richter tootis juba 1902. aastal kilpnäärme toimeainet sisaldavat ravimit Thyrecida ja munasarja toimeainet sisaldavat ravimit Ovarium.
Hr Richter osutus ka heaks ärimeheks: samal aastal lasi ta käibele veidi varem jaapani professori Takamine Jōkichi poolt isoleeritud adrenaliini sisaldava lahuse Tonogen, mida kasutatakse ravimina tänapäevalgi. (Tõsi, alates viiekümnendatest aastatest toodetakse seda vererõhku tõstvat ravimit sünteetiliselt.)
Üllői tänava paiknenud äriruum, kus ka tänapäeval tegutseb apteek, jäi Richteri laboratooriumile peagi väikeseks. 1907. aastaks valmis Kőbánya tsehh Cserkészi tänaval, sellest kasvas hiljem välja suur tehasekompleks. Omaniku agarust näitab asjaolu et, kuigi võimud suhtusid noore spetsialisti innovaatilistesse uurimustesse sageli skeptiliselt, oli ettevõttel Esimese Maailmasõja puhkedes juba 24 patenti.
Sõda sundis ka ettevõtet pöörama pea uutesse suundadesse. Aastatel 1914–1918 pea igas ilmakaares lahinguid pidava Austria-Ungari monarhia sõdurivarustusse ei sattunud mitte juhuslikult 1911. aastal kasutusele võetud ja tänapäevalgi tuntud desinfitseerimisvahend nimega Hyperol. Sõjavigastuste ravimisel tähtsat rolli täitnud vahend oli tehase esimene sünteetiliselt valmistatud ravim. Pea samal ajal ilmus turule Kalmopyrin, mis vaigistab nii valu kui ka alandab palavikku ning on praeguseni üks tuntumaid Ungari päritolu käsimüügiravimeid.
Pärast sõda edasi arenenud ettevõte hakkas 1926. aastal tootma insuliini, tõi maokrampides vaevlejatele muu hulgas käibele hapet siduva toimega ravimi Magnocarbon, seedimist soodustava ravimi Bienzym, veresooni laiendava toimega Myofort ja astmavastase süstepreparaadi Lysasthmin. Erakordne on see, et ainuüksi aastatel 1939–1944 lasi ettevõte käibele enam kui 30 ravimit.
Vaikset elu elav, pere loonud ja kahekümnendatel aastatel valitsusjuhi nõunikuks edutatud Gedeon Richter juhtis varase pärastlõunani oma ettevõtte tööd, koju jõudes aga süvenes uusimasse erialakirjandusse. Ebasoodsas antisemitistlikus õhustikus ja uute juudivastaste seaduste sündimise ajal loobus ta ettevõtte juhtimisest - tegevjuhi ametikohast oli ta sunnitud lahkuma 1942. aastal. Ta kõrvaldati omaenda ettevõttest ja pagendati mõneks ka oma kodust - sõjatehaseks muudetud kompleksi juhtis ta oma usaldusväärsete töökaaslaste abil.
Regent Horthy vabastas ta pärast Saksa okupatsiooni antisemitistlike seaduste ja Sztójay valitsuse poolt pea iga nädal välja antud määruste alt ja nii võis naasta ta oma kunagisse kontorisse, tõsi küll, üksnes nõunikuna. Seitsmekümne kahe aastane mees, kellel oli Šveitsi pass ja kes hiljem oli Rootsi Kuningriigi kaitse all, oleks võinud vabalt emigreeruda mõnesse erapooletusse riiki, ent vastutus, mida ta ettevõtte ees tundis, sundis teda Ungarisse jääma. 1944. aasta detsembri lõpus ümber piiratud pealinnas marodööritsevad noolristlaste rünnakkomandod lasid ta maha ja heitsid Doonau jõkke.
Piiramise ajal raskeid kahjusid kannatanud ja osa oma töötajaid kaotanud vabrik riigistati 1948. aasta märtsis ja selle nimeks sai peagi Kőbányai Ravimikaubavabrik. Ettevõtte tegevus elavnes mõnevõrra 1957. aastal, kui ettevõtte etteotsa asunud Edit Varga, kes Richteri juures aastatel 1936–2006 osalt tehnilise direktorina töötanud Lajos Pillich’i sõnul elustas vanad traditsioonid. Poliitilise usaldusisikuna saabunud Varga värskendas kontakte välisriikidega (need jätkusid vana ehk Richteri nime all) ja laiendas idapoolsetele riikidele suunatud tegevust. Tema juhtimise ajal liideti Kőbányai tehasega Dorogi Söetöötlemise Keemiatehase Ettevõte – sellest ajast peale tegeldi ka põllumajanduskemikaalide tootmisega, seitsmekümnendate aastate alguses tulid Dorogi tootmisliinidelt isegi esimesed kosmeetikatooted, mis kandsid fantaasiarikast nime Fabulon.
Seitsmekümnendatel aastatel ehk 1977. aastal lasti käibele ettevõtte 20. sajandi edukaim originaaltoode ehk veresooni laiendava toimega Cavinton. (Rahvusvahelise huvi mõjul ravimi vastu kujunes 1982. aastal ameeriklastega välja koostöö kesknärvisüsteemi ja vereringe uurimiseks.)
Pärast riigikorra vahetust reorganiseeritud firma, mis sai nimeks Gedeon Richteri Keemiatehasse Aktsiaselts, sattus idaturgude kokkuvarisemise ja välismaiste ravimitootjate Ungarisse ilmumise tõttu Ungarisse kriitilisse olukorda. Ettevõtte privatiseerimine algas 1994. aastal. Üheksakümnendate aastate keskpaigaks kuulus riigile aktsiate vähemus ja alates 1992. aastast tegevjuht Erik Bogschi taktikepi all tegutsev uus juhtkond on ebasoodsad protsessid tasapisi vastupidiseks pööranud.
Asutaja ja omaniku vaimsust järgides on Richter tänapäevaks kasvanud tõeliseks Kesk-Euroopa rahvusvaheliseks suurettevõtteks, mis tegutseb nelja tootmiskeskuse ja neljateistkümne tütarettevõtte kaudu kolmekümnes riigis. Ettevõtte turuvõrgustik hõlmab Ameerika Ühendriike, Euroopa Liidu riike, Jaapanit ja endisi Nõukogude Liidu riike. Ettevõte laieneb pea kogu aeg: mullu ostis RG Šveitsi ettevõtte PregLem ja Saksa ettevõtte Grünenthal günekoloogia ärisuuna.
Mullu sügisel mälestati Ungari Teaduste Akadeemia teadusistungil aasta ajalooliseks ärimeheks valitud asutajat. Tiitli väärtust suurendab see, et Gedeon Richter oli selle austava tiitli esimene laureaat. Mälestusistungil tutvustas majandusteadlane Miklós Kozma Richterit uuendusmeelse inimesena, „kes uskus töö, pideva uurimise, arendamise ja innovatsiooni jõusse, ausasse konkurentsi, kolleegide austamisse ja ennekõike ungari vaimu jõusse. […] Kindlasti poleks asutaja-nimeandja uskunud, et tema poolt 1901. aastal valatud vundament osutub nii stabiilseks, et see ka kannab vankumatult tema elutööd edasi ka enam kui saja aasta möödudes.”